Koik nimed ja luud nimed

Oletatakse, et paar valis Ivy, kuna neile meeldin number 4, mis rooma numbrites on IV. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu tagumine õõnesveen.

Seedeelundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Tänapäeva lindudel asendab hambaid nokkmillega toitu kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse. Süljenäärmed on üldiselt hästi arenenud, välja arvatud veelindudel. Keel on liikuv ja otsa poole sarvestunud. Söögitoru alaosas paikneb paljudel lindudel pugu.

Pugus eelseeditakse toitu, aga sinna võivad koguneda ka seedimatud jäägid röövlindudelmis hiljem väljutatakse räppetompudena. Magu jaguneb eespoolseks näärmemaoks ja tagapoolsemaks lihasmaoks.

My Friend Irma: Irma's Inheritance / Dinner Date / Manhattan Magazine

Näärmemaos seeditakse seedemahlade toimel toidu pehmemaid osi. Lihasmagu on paksude ja lihaseliste seintega ning kokkutõmbumisvõimeline, seal peenestatakse toidu kõvemad osad. Paljud linnud neelavad ka kivikesi ja liivaterasidmis lihasmaos toidu purustamisele kaasa aitavad. Röövlindude lihasmagu on vähearenenud. Soolestik jaotub peen- ja jämesooleksnende vahel asub veel üks kuni kaks umbsoolt.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Peensool on suhteliselt pikk, eriti taimtoidulistel liikidel. Jämesool on võrdlemisi lühike ja seda tühjendatakse sageli vajalik võimalikult väikese kehakaalu säilitamiseks. Jämesool avaneb kloaaki.

Hingamiselundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude hingamiselundkond on selgroogsete seas efektiivseim.

Hingetoru on pikk ja tugevdatud kõhreliste rõngastega. Kopsud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga. Mõlema kopsuga on ühendatud viis õhukotti: kaela-õhukottrangluu-õhukotteesmine ja tagumine rinna-õhukott ning kõhu-õhukott. Rangluu-õhukotid on omavahel ühendatud.

  • EIS Inimese luustik
  • Жанна и Алиенора отсутствовали уже сорок восемь часов.
  • Видел бы ты его с внучкой: с Никки, дочкой Элли.
  • Linnud – Vikipeedia
  • Захария и Коллин - дети Кати, Симона - старшая у Тимоти.
  • Lago-naki liigeste ravi

Tagumised õhukotid on otse ühendatud läbi kopsu kulgeva hingetoru haruga peabronhiga. Sissehingamisel satub õhk kõigepealt tagumisse rinna-õhukotti ja kõhu-õhukotti, õhk kopsudest aga eesmistesse õhukottidesse. Väljahingamisel väljub kasutatud õhk eesmistest õhukottidest peabronhi kaudu, kopsudesse aga satub värske õhk tagumistest õhukottidest.

koik nimed ja luud nimed

Enamikule lindudest on omane võime häälitseda. Kohas, kus hingetoru kopsude suunas kaheks jaguneb, paikneb lindudel nn laulukõri. See koosneb kolmest häälekilestmille asendit kontrollivad häälelihased. Eriti keeruliseks on laulukõri arenenud n-ö laulvatel lindudel.

Vereringe[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude väike-vereringe toimub südame ja kopsude vahel ja suur vereringe toimub ülejäänud keha ja südame vahel on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalne ja venoosne veri ei segune.

Süda on suur ja vereringlus on suhteliselt kiire. Süda koosneb vasakust kojastparemast kojast, vasakust ja paremast vatsakesest.

koik nimed ja luud nimed

Roomajate kahest aordikaarest on säilinud vaid parempoolnemis saab alguse vasakust südame vatsakesest ja millest hargnevad enne paremale pöördumist veel unearteridmis varustavad verega pead ja esijäsemetesse suunduvaid rangluuartereid. Aordikaar suundub ise aordina tahapoole ning hargneb paljudeks keha varustavateks arteriteks.

Venoosne veri keha eesosast saabub kahe eesmise õõnesveeni kaudu paremasse südame kotta. Sinna suubub ka tagantpoolt tulev paaritu tagumine õõnesveen. Tagumine õõnesveen saab verd neerude kaudu keha tagaosast ja reieveeni kaudu jalgadest. Neerudesse saab veri kahest neeru värativeenistmis algavad kaudaalsest õõnesveenist.

koik nimed ja luud nimed

Paremasse kotta saabunud veri liigub edasi paremasse vatsakesse, kust see pumbatakse kopsuarterite kaudu kopsudesse. Kopsudest liigub veri kopsuveenide kaudu tagasi vasakusse kotta. Lümfisüsteem[ muuda muuda lähteteksti ] Ehituselt, arengult ja kulgemiselt meenutab lindude immuunsüsteem paljuski roomajate ka maoliste ning imetajate ka inimese immuunsüsteemi.

Erituselundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude neerud on suhteliselt suured eriti veelindudel ja lamedad, harilikult kolmesagaralised. Tüübilt on koik nimed ja luud nimed järelneerud. Looteeas on lindudel veel keskneerudmillest kujunevad täiskasvanute neerud ja isaste raiamanused. Kusejuhad väljuvad otse kloaaki, kusepõit ei ole.

  • Sõralised – Vikipeedia
  • Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
  • Kehaehitus[ muuda muuda lähteteksti ] Sõralistel on mõned ühised tunnused eriti jäsemete ehituses, mida tänapäevastel retsentsetel veelise eluga tugevasti kohastunud vaalalistel ei ole.
  • TOP 9 | Maailmastaarid, kes on oma lastele eriskummalised nimed pannud - Kroonika
  • Наконец, Ричард обернулся.
  • Anesteetikum valu liigeste hind

Neerud talitlevad väga efektiivselt, vesi imetakse uriinist peaaegu täielikult tagasi. Uriin on hulgaliselt kusihapet sisaldav valge püdel mass. Linnupojad arenevad munas Linnud siginevad kõva kaltsiumkarbonaadist koorega munade abil. Isase suguaparaat koosneb kahest kõhuõõnes neerude juures paiknevast raiastmis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav sugutienamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub.

Emaste sugurakke toodab samuti kõhuõõnes paiknev munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks vasakpoolne munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks.

TOP 9 | Maailmastaarid, kes on oma lastele eriskummalised nimed pannud

Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhassemille esimeses pooles eritatakse munaraku ümber valguline kest — munavalge. Järgnevas kitsamas munajuha osas tekib munavalgele ümber nahkkest. Munajuha viimases osas seda nimetatakse ka emakaks moodustatakse munale mineraalne koor ja sageli pigmenteeritakse see pinnalt. Munajuha avaneb kloaaki.

Muna ehituse ja lindude lootelise arengu kohta loe valu salvi liigeste egiptuses muna ja linnu arengu artiklitest.

Füsioloogilised eripärad[ muuda muuda lähteteksti ] Lindude füsioloogilised eripärad on paljuski seotud nende lennuvõime ja püsiva kehatemperatuuriga. Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks on vajalik intensiivne ainevahetus. Suure energiakulu tõttu kasvab lindude ainevahetuse kiirus lennates mitukümmend korda.

Ka lindude südametegevus on kiire eriti väiksematel liikidelrahuldamaks keha suurt hapniku- ja toitainetarvidust. Keha temperatuur on üldiselt kõrge, tavaliselt 39—45 °C emastel enamasti veidi kõrgem kui isastel.

Püsivat kehatemperatuuri aitab säilitada halva soojusjuhtivusega sulestikliigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt koik nimed ja luud nimed hingamisel. Mõned linnud võivad alajahtumisel ajutiselt letargiasse langeda koolibrid ja pääsukesedsel juhul võrdsustub kehatemperatuur välistemperatuuriga.

Paar pani lapsele nime, mida ei ole vaid raske hääldada, vaid mille tähendus paneb kukalt kratsima.

Lindude lämmastiku ainevahetuse lõppsaadus on vees lahustumatu kusihape. Kuna munas viibival linnulootel ei ole võimalik jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda.