Valu kurbusega liigese

Küsid endalt, kes sa oled. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Ei oska keelduda. Oled pettunud, ärritunud ja julguse kaotanud.

Sageli ütleb just depressiooni kurtev inimene, et viha on mõttetu tunne ja seda tal üldiselt ei eksisteeri. Võib-olla ainult vahel harva ja väikestes kogustes. Aga praktika näitab, et kui masendus, kurbus ja depressioon juba kohal on, siis peidab end kusagil ka viha. Viha üks enim keelatud ja represseeritud tunne.

Meeleoluhäired

Talle on korduvalt häbi-häbi tehtud, teda on karistatud ja igati eiratud. Soome psühhoterapeut Martti Lindqvist nendib samuti, et viha on väga hirmutav asi — ennekõike meie oma viha. Ta kirjeldab, kuidas tekib valu kurbusega liigese viha ees. Nimelt on enamik meist pidanud lapsepõlves kas kõrvalt jälgima või ise vastu võtma täiskasvanute viha.

• Haiguste psühhosomaatilised põhjused | jazztime.ee
• liigesed valutavad
• Elboni uhistuse tootlemine
• Fistuli sustavi ravi

Laps ei suuda end selle eest kuidagiviisi kaitsta. Oma kujutlustes võib ta mõelda, et viha tõesti tapab, et pärast vihapurset ei ole enam elu.

Väike inimene hakkab vähehaaval kartma ka iseenda viha, kuna seegi tundub täiesti kontrollimatu. Pealegi tähendab enda viha välja näitamine lapse jaoks mahajätmise ohtu.

Ja see on tema kujutluses mõnikord hullem kui surm. Märkimisväärne osa inimese enesekaitsemehhanismidest kaitseb meid iseenda viha väljendamise eest.

See on seotud hirmuga abi ja armastuse kaotamise pärast. Alateadvusesse on kinnistunud uskumus, et kui ma tunnen oma viha ära ja näitan seda välja, jäetakse mind maha, ma kaotan võimaluse saada armastust ja arvatavasti hukkun. Depressioonis inimesel on raske aru saada, kuhu kaob jõud, kuigi õieti ei teegi midagi.

Depressioonis inimese elus on toimunud midagi sellist, mida ta ei taha aktsepteerida ja loomulik enesekaitsevõte on püüd seda unustada.

Samal teemal

Juhtunuga seotud lahenduseta jäänud tunded ja traumad sellest aga ei kao, vaid on nii enese kui teiste eest ära peidetud. Allasurumisele kulub palju energiat, see väsitab ja kurnab nii füüsist kui vaimu.

Pole siis ime, et inimest valdab lootusetus, meeleheide, elueesmärgi kadumine. Saades aru, et see pole õige, hakatakse kõigele lisaks tundma ennast süüdlasena või kuidagi valena, sellega mõistetakse end ise hukka ja mõnikord koguni jäetakse ilma õigusest elada.

Tõeline kurbus voolab vabalt — maandades pingeid, kergendades koormaid ja puhastades hinge. Viha enda alla peitev depressioon aga on liikumatu ja raske. Kui põhjas kinni olevat viha ei teadvustata valu kurbusega liigese kurbus ei saa välja voolata, hakkab keha rääkima: liigesed valutavad, sest on liikumisvõimetuna ühe koha peale kinni jäänud, selg valutab, sest õlgadel on nähtamatu koorem, kõht jupsib, sest sees on midagi kõlbmatut, mis ei tule välja jne. Niisiis ei tasu enda negatiivseid emotsioone jõuga kinni hoida.

Sageli on nii, et kui inimene asub enesearengu teele, terendab tal silme ees helge tulevik parema iseendana, kes on kõigutamatult rahulik, leplik ja mõistev.

Liitu uudiskirjaga

Selle ilusa pildi juurde ei käi viha väljavalamisega kaasnevad siksakid ja detsibellid. Arvatakse, et viha on alati kurjast, viha näitab vähest arengut. Oma mineviku pusasid ei saa lahti harutada vihast mööda vaadata üritades.

Viha otsib väljapääsu niikuinii.

WHY REGRESSION THERAPY?

Just tõrjutud viha on see, mis juhitamatult ja vägivaldselt välja purskub. Sina elboni uhistuse tootlemine pole küll viha, aga see tundeenergia on sinuga, sellepärast pead võtma vastutuse ja midagi tegema. Viha on tegelikult juhitav, kui sa teda jälgid, mitte ei tee nägu nagu teda poleks olemas. Soovitus on mitte hoolida sellest, et keegi sind pahaks või vähearenenuks peab, tunnista, et viha on olemas ja kuula, mida ta räägib.

Enamasti viitab viha sellele, et sinu põhimõtteid on rängalt rikutud, sind ähvardab oht või sinu vajadused on rahuldamata.

Depressioon | psühhiaater, psühholoog | 4 Kliinik Tallinn ja Tartu

Teadvustatud viha positiivne külg avaldub selles, et ta aitab saada kontakti oma jõuga, annab tahtmise ennast kaitsta või enese eest võidelda.

Vahel on vaja end välja võidelda kellegi eestkoste alt või mõnest valu kurbusega liigese, teinekord peab jõulisemalt kaitsma oma arvamust, oma õigusi. Ka Tema Pühadus Dalai Laama on öelnud, et emotsioonide eituse ja inimese vaoshoituse vahel on oluline vahe.

Vaoshoitus kujutab endast teadlikku ja vabatahtlikult omaks võetud distsipliini, mis põhineb talitsetusel. See on täiesti erinev sellest, kui emotsioone — näiteks viha — surutakse maha vajadusest väljendada näilist enesevalitsust või hirmust teiste hukkamõistu ees.

Niisugune käitumine sarnaneb puhastamata haava sulgemisega.